Šveitsi keskpank püsib visalt eesmärgi juures

Riigid Euroopas, mille kuni 2-aastase tähtajaga võlakirjad  kauplevad negatiivse tulususe juures, on hetkel Saksamaa, Soome, Taani, Šveits, Holland ning Austria. Ka eile kujunesid Saksamaa 2014 lunastustähtajaga võlakirjade esmamüügil intressitasemed negatiivseks. Keskmiseks tulususeks oli -0,06% vs. 0,1% eelmisel sama kestusega võlakirjade oksjonil ligi kuu aega tagasi.

Enim on investorid hetkel valmis peale maksma Šveitsi võlakirjade eest – kahe aastaste võlakirjade tulusus on -0,55% juures.  Üheks põhjuseks siinjuures on asjaolu, et lisaks turvasadama staatusele on frangis kaubeldavad võlakirjad pakkumas võimalust positsioneerida end stsenaariumiks, mille korral Šveitsi keskpank (SNB) loobub praegusest frangi kursi kaitsmisest.

Paari kuu pärast ehk septembris saab juba aasta SNB kaitseoperatsioonide algusest. Esialgu räägiti päris laialdaselt et SNB võib franki veelgi enam nõrgestada viies EUR/CHF soovitud taseme 1,20 juurest 1,25 juurde. Selliseid ootusi toetasid ka SNB enda kommentaarid. Ka EUR/CHF liikus peale SNB septembri avaldust mõni aeg 1,25 juurde, kuid hiljem siiski stabiliseerus 1,20 ümbruses.

Spekulatsioonid SNB interventsiooni suhtes on siiski vähenenud. Vaatamata keskpanga bilansimahu suurenemisele ja rahapakkumise kasvule ei ole inflatsioon hetkel mureks. Hinnatõus on asendunud hoopis deflatsiooniga ning juunis oli tarbijahinnaindeksi langus aastatagusega võrreldes koguni 1,1%.

Oma eesmärgi saavutamiseks on SNB sunnitud suures ulatuses eurosid ostma ning franke müüma. Seetõttu pole üllatus, et keskpanga välisvaluutareservide maht saavutas juunis uue rekordi. Kuu ajaga kasvasid frankides mõõdetuna SNB reservid 305 mlrd frangi juurest 365 mlrd frangini ehk ligi 20%.

Kui kaua SNB oma interventsiooniga tahab ja/või suudab jätkata, on muidugi keeruline küsimus. Frangi nõrgenemist euro suhtes ei ole lähiajal põhjust oodata, pigem on jätkumas vastupidine surve. Niikaua kui riigi majandus ei ole elavnenud ja inflatsioon pead ei tõsta, on SNB sekkumine põhjendatud.

Kui aga Šveitsi makropilt peaks paranema hakkama, võib ka SNB motivatsioon interventsiooniks väheneda. Seega peaks ka majandusindikaatorid olema üheks  viiteks, kui kaua SNB oma praegust kurssi jätkab. Täiendavaks indikaatoriks on seejuures kindlasti ka Šveitsi võlakirjade intressitasemed. Negatiivsete intressimäärade süvenemine peaks viitama, et ootused interventsiooni lõppemise suhtes on suurenemas.