4. nädal turgudel – Kreeka võla restruktureerimine fookuses

Euroopa kohal pikka aega rippunud reitingukärpe küsimus on praeguseks päevakorrast maas ning selgus kardetud sündmuse osas on kindlasti hea, kuna määramatus on vähenenud. Sel nädalal on Euroopa suunal turgude tähelepanu köitmas Kreeka võla restruktureerimise läbirääkimised.

Esialgne kokkulepe Kreeka valitsuse ja erasektori esindajate vahel peaks valmima selle nädala lõpuks. Hetkel ei ole veel kaugeltki selge, kuidas „vabatahtlik“ võlgade vähendamine lõpuks kokku lepitud saab, kuid suure tõenäosusega ühel või teisel viisil lahenduseni jõutakse.

Makrouudiste poolelt on sel nädalal tulekul PMI indeksid Saksamaalt, Prantsusmaalt ja euroala kohta. Samuti on olulisemateks euroala tööstustellimuste statistika ning Saksmaa Ifo ärisentimendi indeks ja Gfk tarbijasentimendi indeks. Kindlasti on ka Euroopa Keskpanga (EKP) hiljutise tegevuse valguses senisest enam tähelepanu saamas rahapakkumise M3  raport.

Euro jaoks oli möödunud nädal viimase paari kuu tugevaim. Kui aasta alguse üldine positiivsus turgudel ei suutnud varem eurot kosutada, siis hetkel on märgata, et võlakriisi paranev väljavaade on mõnevõrra euro suhtes usku taastamas.

Edasine dünaamika euro puhul on mõistagi jätkuvalt sõltuv arengutest võlakriisi osas, seega Euroopa poliitikute tegemistest ning ka sündmustest võlakirjaturgudel. Kindlasti on jätkuvalt oluline küsimärk EKP edasine tegevus.

Võimalik EKP bilansimahu ulatuslik suurenemine viiks eurot nõrgenemise suunas. Samuti suurendaks euroala kardetust tugevam majanduslangus riski täiendavaks baasintresside kärpeks EKP poolt. Intressierinevuste suurenemine teiste valuutadega oleks eurole mõistagi täiendavaks koormaks.

USA uudistest on huvi keskmes kolmapäeval toimuv aasta esimene Föderaalreservi Vabaturukomitee (FOMC) istung. Sel korral oodatakse, et FOMC-i jututeemade hulgas on ka edasine väljavaade baasintresside osas. Seniste ootuste kohaselt peaks FED baasintresse kergitama järgmisel aastal.

Juhul kui FOMC-i retoorika jätab ukse lahti varasemaks kergitamiseks, võiks intressiootuste positiivne tugi ka dollarit toetada. Samuti on oluline kas jutuks tuleb ka QE teema. Vihjed, et edasise QE vajadus on päevakorrast kadumas, võiks dollarile täiendava positiivse tegurina mõjuda.

Makrorindel on jätkunud positiivsete uudiste domineerimine. Möödunud nädalal tõi töötu abiraha taotlejate raport järjekordse positiivse üllatuse. Abiraha taotlejate arv langes viimaste aastate madalamale tasemele ning USA tööturu paranemine näib olevat hoogu kogumas. 

Vähehaaval on ilmnemas ka märke,  et USA eluasemeturg on stabiliseerumas. Ka see on tegur, mis lubab globaalse makrosentimendi positiivsel foonil püsida. Sel nädalal on lisaks FED-i istungile tulekul mitmeid olulisi makroraporteid, sealhulgas elamuturu viimaste arengute kohta (uuselamute müük ja käimasolevate tehingute statistika).

Oluliseks on kindlasti ka 4. kvartali majanduskasvu esialgne hinnang ning kestvuskaupade tellimuste raport. Tööturu näitajate hiljutine jätkuv paranemine on kindlasti ka põhjus miks iganädalane abiraha taotlejate ülevaade on saamas senisest enam tähelepanu.

Dollar on tavapäraselt kannatanud turumeeleolude paranemise tõttu. Aktsiaturgude ja muude riskivarade ralli jätkumine tooks dollarisse täiendavat nõrkust. Hetkel ei ei saaks siiski liialt kindel olla, et sentimendi paranemine lähiajal ilma tagasilöökideta jätkuks.

Euroopa poolt on küll märgata soodsamate tuule puhumist, kuid negatiivsete sündmuste risk ei ole siiski kuhugile kadunud. Kuigi viimased võlakirjaoksjonid on kulgenud võrdlemisi hästi, on Euroopa probleemriikidel vajalik lähimate kuude jooksul  vägagi oluline kogus raha turgudelt korjata.

Intressitasemete alanemise seiskumine ja uus ülespoole hüpe keriks kiirelt pinged uuesti ülesse ning nõudlus dollari järele suureneks taas. Hetkel on siiski võrdlemisi keeruline näha millises suunas hakkab lähiajal sentimendi kaalukauss kalduma. Seega tasuks dollari või euro suhtes keskmise pikkusega nägemuse võtmisega olla ettevaatlik.