Kauaks jätkub euro comeback’i?

Prantsusmaa eilne võlakirjaoksjon oli taas võrdlemisi edukas. Kahe kuni nelja-aastase kestusega võlakirjade intressitasemed kujunesid madalamaks kui samaväärsetel oksjonidel möödunud aasta lõpus. Ka Hispaania suutis eile edukalt võlakirju müüa, seda nii mahu kui intressitasemete osas.

Seega näib, et S&P poolt nädal aega tagasi teostatud eurotsooni riikide kollektiivne reitingulangetus ei ole usaldust võlakirjaturgude suhtes kõigutanud. Suurenev osalemine oksjonitel ning langevad intressitasemed näitavad hoopis, et huvi on kasvamas.

Võimalik, et oluline roll  siinjuures on Euroopa keskpanga (EKP) refinantseerimisoperatsioonide (LTRO) kaudu pankadesse jõudnud täiendava likviidsusel, mis otsib turgudelt atraktiivsemat tootlust.

Riskivalmiduse paranemist toetas eile ka USA makroinfo, täpsemalt töötu abiraha taotlejate raport. Möödunud nädalaga vähenes esmaste abiraha taotlejate hulk koguni 50 000 võrra 352 000-ni. See on suurem näitaja langus viimase kuue aasta jooksul.

Nädalane info võib olla mõistagi volatiilne, kuid juhul kui ka järgnevatel nädalatel abiraha taotlejate numbrid sarnasesse suurusjärku kujunevad, võib öelda, et USA tööturu paranemistrend on üsnagi julgustav.

Dollar paraku positiivse USA makrouudiste peale tugevneda ei suutnud, mis on ka tavapärane. Peamiseks mõjuriks dollarile jääb lähiajal üldine riskivalmidus ja sentiment. Kuid kindlasti võiks makronäitajad pääseda enam mõjule kui peaks ilmnema, et USA majandus ei suuda ootuste kohaselt kosuda ning suureneb taas oht FED-i uueks rahatrükiks.

Euro come-back on sel nädalal vastu ootusi kujunenud päris tugevaks ning kindlasti on sellele kaasa aidanud arengud võlakirjaturgudel. Nii on näiteks EUR/USD nädalaga kosunud enam kui 2%, EUR/JPY ligi 3%.

Kui praegune dünaamika Euroopa probleemriikide võlakirjaturgudel peaks jätkuma, võiks rääkida EKP seniste meetmete efektiivsest mõjust. Sel puhul väheneks ilmselt ka ootus EKP edasise ulatusliku võlakirjade kokkuostmise suhtes ning euro jaoks oleks tegu positiivse teguriga.

Hetkel on siiski vara euro suhtes trendimuutusest rääkida. Jätkuvalt on üheks kriitiliseks küsimuseks kuidas laheneb Kreeka ja erainvestorite vaheline diskussioon võlgade restruktureerimise osas. Risk, et läbirääkimised ei täida turgude ootusi, on arvestatav ning seetõttu ei tohiks võlakriisi murede uut võimalikku esilekerkimise võimalust alahinnata.