Euroala inflatsioon fookuses

Sel nädalal on nii valuutaturgudel kui ka muudel turgudel laiemalt liikumised olnud väga vahelduva iseloomuga. Kui esmaspäeval domineerisid võlakriisi hirmud, siis teisipäeval pöördusid meeleolud taas paranemise suunas. Seda ainult üürikeseks, kuna kesknädalal vaeti jälle peaasjalikult Euroopa suunalisi muremõtteid.

Eilne positiivsem päev kinnitas ilmekalt kui  kiirelt võib praegu turgude suund pöörduda. Selline volatiilsus erinevates varaklassides on ikka ja jälle üsnagi tugevas seoses üldise sentimendiga, mis omakorda tuleneb võlakriisist ja makroteemalistest muredest. Rahulikumaid aegu võib seega näha alles siis kui  Euroopa liidrid on suutnud turge veenda, et võlakriis on saadud kontrolli alla.

Praegu on EL-i erinevate liikmesriikide parlamentides käimas stabiilsusmehhanismi (EFSF) tingimuste muutmise hääletamine. Seni on see kulgenud tagasilöökideta ning eile kiideti EFSF eelnõu heaks ka Saksamaa parlamendi alamkojas. See tõi turgudele täiendavat optimismi ning aitas kaasa riskivalmiduse paanemisele.

Euro suutis kolmapäevase müügisurve järel taas kosuda. Põhiliselt tugevneti siiski sentimendi paranemise tõttu nõrgemalt käitunud jeeni ning dollari suhtes. Euro tugevnemise jätkumiseks oleks vaja, et positiivsete uudiste vool püsiks. Hetkel on selles osas siiski raske liialt optimistlik olla. Seega on euro jätkuvalt ebakindlas seisus ning püsib kergesti haavatavana.

Täna on tulekul mitmeid olulisi makrouudiseid, mis  ka valuutaturgudele täiendavat volatiilsust tuua võivad.  Euroopas on olulisemaks numbriks euroala tarbijahinnaindeks. Kindlasti mõjutaks ootustest erinev inflatsioonimäär  Euroopa Keskpanga (ECB) edasist käitumist ning läbi intressiootuste võimaliku muutuse ka euro liikumist.

Jooksva kuu inflatsiooniks ootab konsensus 2,5% ehk hinnatõusu samaks jäämist kahe eelneva kuuga võrreldes.  Hetkel on ECB jaoks liialt kõrge hinnatõus prioriteedina asendunud pigem majanduskasvu säilitamisega. Seda eelkõige eeldades, et võimalik majanduskasvu edasine aeglustumine toob ka inflatsiooni järkjärgult allapoole

Seega ei peaks praegune ülevalpool ECB soovitud 2,0% piiri olev inflatsioonitase võimaliku intressikärpe teostamisel takistuseks olema. Juhul kui inflatsioon hakkab aga alanema oodatust kiiremini, annaks see ECB-le veelgi vabamad käed baasintressi langetamiseks. Seega võiks tänane oodatust madalam inflatsiooninumber tuua eurosse täiendavat nõrkust.